Riigikogu
Avaldatud: 4. jaanuar 2026, kell 20:38Eesti tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse uus seadus: põhiteadmised tavainimestele
From 2026, new laws simplify court processes and rõhutavad õigust võlgnikele ja menetlusosalistele. Artikkel selgitab põhivahendid ja muudatused arusaadavalt.
Jõustub:1. jaanuar 2026
Väljaandja:Riigikogu
Eesti õigus järgmisel aastal toob kaasa olulisi muudatusi tsiviilkohtumenetluses ja täitemenetluses. Uus seadus, mille Riigikogu kinnitas ja mis jõustub 1. jaanuaril 2026, muudab vanu reegleid ning hõlbustab kodanike kohtuasju ning võla sissenõudmist.
Esmalt tuleb märkida, et seni kehtinud seadused, nagu tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustik, kehtisid alates 2006. aastast ja neid on ajakohastatud aastate jooksul. Uue seadusega soovitakse muuta menetlusprotsessi kiiremaks, läbipaistvamaks ning paremini arvestavaks kõigi osalemise võimalustega.
Üks peamisi muudatusi on seoses riigilõivudega. Näiteks, kui menetlusele Anti varasemalt suurema maisu, näiteks üle 50 euro nõue, Eesti riigilõiv sellest osa tagastatakse, kui menetlus ei jõua lõpule. Uus seadus lihtsustab ka menetlusdokumentide esitamise ning vormistamise korda, muutes need kättesaadavamaks tavainimestele.
Samuti annavad seaduse muudatused kohtutele ja menetlusosalistele paremad võimalused. Enne jõustumist algatatud kohtuasjad jätkavad oma käiku olemasoleva korra alusel ning muudatused ei mõjuta kohtuasju, mille lahendamine algas enne seaduse kehtivuse algust.
Lisaks rõhutatakse seaduses, et vahekohtumenetlused ja vahekohtute tegevus võivad jätkuda tavapärasel moel, välja arvatud juhul, kui on tehtud teisiti. Tämä tähendab, et isikud ja ettevõtted saavad jätkata vahekohtumenetlusi ning kasutavad alternatiivseid lahendusmeetodeid nagu varem.
Oluline on ka see, et seadus käsitleb tulevikus ka elektroonilist menetlemist ja dokumentide vahetust. See tähendab, et asjad saab edaspidi lahendada kiiresti ning mugavalt, kasutades internetipõhiseid lahendusi, kuid nende kasutuselevõtt on etappide kaupa ning nüüdsest lihtsustatakse menetlusprotsessi.
Kokkuvõttes aitab uus seadus muuta Eesti kohtusüsteemi kaasaegsemaks ja kodanikele vähem bürokraatlikuks. See järgib Euroopa Liidu standardeid ja püüab tagada õiglasema ning tõhusama kohtumenetluse kõigile, sõltumata nende kodust või majanduslikust olukorrast.
Esmalt tuleb märkida, et seni kehtinud seadused, nagu tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustik, kehtisid alates 2006. aastast ja neid on ajakohastatud aastate jooksul. Uue seadusega soovitakse muuta menetlusprotsessi kiiremaks, läbipaistvamaks ning paremini arvestavaks kõigi osalemise võimalustega.
Üks peamisi muudatusi on seoses riigilõivudega. Näiteks, kui menetlusele Anti varasemalt suurema maisu, näiteks üle 50 euro nõue, Eesti riigilõiv sellest osa tagastatakse, kui menetlus ei jõua lõpule. Uus seadus lihtsustab ka menetlusdokumentide esitamise ning vormistamise korda, muutes need kättesaadavamaks tavainimestele.
Samuti annavad seaduse muudatused kohtutele ja menetlusosalistele paremad võimalused. Enne jõustumist algatatud kohtuasjad jätkavad oma käiku olemasoleva korra alusel ning muudatused ei mõjuta kohtuasju, mille lahendamine algas enne seaduse kehtivuse algust.
Lisaks rõhutatakse seaduses, et vahekohtumenetlused ja vahekohtute tegevus võivad jätkuda tavapärasel moel, välja arvatud juhul, kui on tehtud teisiti. Tämä tähendab, et isikud ja ettevõtted saavad jätkata vahekohtumenetlusi ning kasutavad alternatiivseid lahendusmeetodeid nagu varem.
Oluline on ka see, et seadus käsitleb tulevikus ka elektroonilist menetlemist ja dokumentide vahetust. See tähendab, et asjad saab edaspidi lahendada kiiresti ning mugavalt, kasutades internetipõhiseid lahendusi, kuid nende kasutuselevõtt on etappide kaupa ning nüüdsest lihtsustatakse menetlusprotsessi.
Kokkuvõttes aitab uus seadus muuta Eesti kohtusüsteemi kaasaegsemaks ja kodanikele vähem bürokraatlikuks. See järgib Euroopa Liidu standardeid ja püüab tagada õiglasema ning tõhusama kohtumenetluse kõigile, sõltumata nende kodust või majanduslikust olukorrast.